Oktoobris võttis Kiili Vallavolikogu vastu uue arengukava, milles lepiti kokku valla arenguvisioonis aastani 2030, ja määratleti konkreetsed tegevused aastani 2022. Järgnevalt toon välja need teemad, mis võiksid Vaela küla kõige enam mõjutada.

Alustan elanikkonnast, kuna nende arv mõjutab enim nii omavalitsuse tegevusi läbi tulubaasi kujundamise kui ka Vaela küla – inimeste arvu suurenedes muutub ka elukeskkond. Viimane ongi juba viimase viie aasta jooksul nii vallas tervikuna kui ka Vaelas märkimisväärselt muutunud. Kui 2013. aastal elas vallas ligi 4600 inimest, siis käesoleva aasta jaanuariks oli see kerkinud 5300-ni (13,5% võrra). Vaela küla on aga kasvanud märksa kiiremas tempos – elanike arv on suurenenud 43% ehk enam kui 200 inimese võrra, tehes Vaelast kõige kiiremini kasvava küla Kiilis. Kasvutempolt järgmine (Lähtse küla) jääb oma 26%-ga märgatavalt maha.

Kui tahta prognoosida, mis võiks järgmistel aastatel juhtuda, tuleb esiteks vaadata möödunud aastate dünaamikat ja teiseks heita pilk planeeringutele. Nende realiseerumine täies mahus pole küll realistlik, kuid suuna, kuhu võiks elanikke enim lisanduda, annavad need kätte küll. Valla viimase viie aasta keskmine elanike juurdekasv on olnud ligikaudu 180 inimest aastas. Selles tempos jätkates ulatuks valla rahvastiku arv 2030. aastaks umbes 7500 inimeseni. Asetades sellele pildile ka planeeringud, saab väita, et potentsiaalselt on ruumi 1878 elamuühikule ehk ligi 4900-le inimesele (statistiliselt arvestatakse ühe elamuühiku kohta 2,6 inimest). See tähendaks ligikaudu 10 000 elanikuga valda aastal 2030.

Olgu kohe öeldud, et selline number on ebarealistlik. Mujalt Eestist ei ole lihtsalt nii palju inimesi pealinna- piirkonda tulemas. Arvestada tuleb, et ka teistes Tallinna lähipiirkonna omavalitsustes käib vilgas kinnisvaraarendus. Samuti on muutunud pealinna korterelamute profiil – kui 2000. aastate keskpaiku rajati n-ö poissmehekortereid (väiksed kahetoalised kergesti välja renditavad üksused), siis nüüd on hakatud rõhku panema ka peredele sobivatele eluasemetele. Kõik see tähendab, et kinnisvaraarendajad võistlevad maapiirkondadest ümber- paiknevate inimeste pärast. Tulemuseks on, et nn kuldse ringi omavalitsuste viimaste aastate kasvutempo on jäänud 3% piirimaile.

Mingi osa planeeringutest aga kindlasti realiseerub. Seda ilmestab kas või käimasolev kortermajade arendus Vaela tee ääres. Kõige enam ongi planeeringuid Kiili alevis (508 elamuühikut) ja Vaela külas (682 ühikut). See tähendab, et peamine elanike juurdevool tuleb just nimelt Vaela piirkonda. Ei saa välistada, et Vaela ja Kiili kasvavad ühel hetkel kokku. Kindlasti tähendab see suuremat liikluskoormust ja vajadust Maanteeametiga Vaela tee laiendamise osas läbi rääkida. Teisalt tähendab see ilmselt ka veidi rohkem teenuseid, kuna ettevõtete huvi kasvab tänu potentsiaalse kliendi- baasi suurenemisele. Mis hakkab juhtuma kogukondlike sidemetega, on aga suures osas meie endi teha. Kiili valla elukeskkonna suurimaks plussiks peetakse linnalähedust, kuid seejuures maahõngulisust ja turva- lisust. Praegustel elanikel on selles osas võimalik palju ära teha – märgata seda, mis ümbruses toimub, rääkida kaasa arendustes jpm.

Senise elukeskkonna säilitamise olulisust adresseerib ka Kiili valla visioon aastaks 2030: Kiili on Eesti kõige korrashoitum vald. Olles tihedalt lõimunud pealinna- piirkonda, on siin säilinud maalähedane puhas ja turvaline elukeskkond […]. Alljärgnevalt kirjutan lähemalt, mis selle saavutamiseks plaanis on.

Otseselt mõjutab (avaliku) ruumi kavandamist uue üldplaneeringu koostamine, mis ilmselt peatselt algab. Selle käigus määratletakse, kuhu ja millistel tingimustel võib rajada elamuid, tööstushooned jms. Olemasolevaid detailplaneeringuid uus üldplaneering ei muuda, kuid järgmistele seab raamistiku küll. Seetõttu on oluline, et elanikkond üldplaneeringu koostamises osaleks ja planeerijatele oma arvamuse edastaks.

Konkreetsemaks minnes märgin, et järgmiseks neljaks aastaks on vallaeelarves investeeringuteks ja arendustegevusteks vahendeid ligikaudu 7,7 miljoni euro eest. Vaela küla elanikke puudutavad sellest kindlasti kergliiklusteede valgusta- mine (nt Vaela teel), tänava- valgustuse arendamine, teede mustkatte alla viimine (nt Väljamäe tee, mis on seoses vee- ja kanalisatsioonitrasside rajamisega üpris korrast ära). Kaudselt on siinsete elanike jaoks olulised ka perearstikeskuse renoveerimine Kiiis ja Kiili Gümnaasiumi laiendus, mis hõlmab investeeringutest põhilise osa.

Kokkuvõtvalt, järgmistel aastatel on oodata mitmeid arenguid, kuid milliseks kujuneb meie asumite- sisene elukeskkond, on jätkuvalt meie endi teha.

| Jaan Urb