Et kõik ausalt ära rääkida, tuleb alustada algusest. Aastal 2009 oli Oti asum veel üsna väike ja nooruke. Valminud olid esimesed uusarenduse majad ning esimesed ridaelamud. Mitmetel värsketel Oti elanikel tekkis aga ühel hetkel tahet oma kodu-ja aiasisustamisest juba kaugemale vaadata, naabritega tuttavaks saada, koos ka midagi ette võtta ning uuselanike muresid ühtse jõuga lahendada. Sellest üsna loomuliku jätkuna tekkiski kuuel Oti elanikul mõte asutada MTÜ Oti Külaselts, et oma koostegemisi oleks lihtsam korraldada ning vallaga suhelda. MTÜ Oti Külaseltsi päris alguse tunnistajateks olid Liia Tammes, Raoul Annion, Urmas Kreegi, Nikolai Pitšugov, Meelis Mõisja ja siin allakirjutanu. Tuhin oli suur, ideid ja energiat palju. Toimus esimene külapidu väikesel mänguväljakul ridaelamute ees. Kõlas karaoke ning tants kestis hommikuni. Talvel ehitasime lastega suure lumelinna koobaste ja liumägedega. Ei hoolinud -25C külmast. Kõigil oli tore. Tasapisi küla kasvas ja kasvas, elanikke ja ka külaseltsis kaasa- lööjaid tuli aina juurde. Tööd, kohustused, vajadused, aga ka võimalused kasvasid. Suure heinamaa asemele hakkasid kerkima Lageda ringi elamud, Lepiku ring täitus uute kodudega. Kuuse-ja Kada- ka tee elanikest said juba ,,vanad kalad“. Pisitasa tekkisid juurde kodud ka Opmani ja Pärna teele. Hirmkiiresti on meist saanud Kiili valla kõige suurema ela- nike arvuga küla. Vahepeal on seltsi tege- vuse teatepulgad üle antud uutele tegijatele, tekkinud on toimekas Mõttekoda. Sealsamas Mõttekojas küpses ka mõistmine, et kuna väikesest Oti Külaseltsist on saanud tasapisi ligi 500 elanikuga ühtse Vaela kogukonna esindaja, meie selts tegeleb ammu juba kogu Vaela asumigruppide tegevuse koondamise ja projektidega, siis kõigile ühtse lihtsa arusaamise nimel oleks õige, kui meie seltsi nimi seda peegeldaks. Nii tuli loomulik otsus nimetada Oti Külaselts Vaela Külaseltsiks. Tekkis kohe ka uus põnev mure – meie seltsi karuoti logo ei seostunud enam Vaela küla tervikuga ning mõelda tuli uus logo, mis sobiks ka külalipule. ppi tuli tore omakülamees Henry Semmel, kelle koolitatud käsi pakkus meile välja mõned ideed, mille hulgast valisime siin pildil oleva välja. See peegeldab kõige paremini meie küla liigendatust erinevate asumi-gruppidega, moodustades kõik siiski nurka pidi koos ühtse Vaela küla kui terviku; meil on rohelist metsa ja metsarada, meil on kollast päikesekulda ja mälestusena endi-sest Otist ja vana Sepaoti talumaadele rajatud kodudest ka killuke karupruuni.

| Külli Joonson